Pealtnäha lihtne, aga tähendab palju

marta-49-aitahMu kirjutuslaua sahtlis on ühed kaaned, mille vahel on pealt näha lihtsad paberid ja kaardid. Aga kõik need on käsitsi kirjutatud. Mõnel on laste joonistused, mõnel lihtsalt nimi Marta ja lilled juurde joonistatud või siis sajajalgne. Ma ei raatsi neid ära visata, sest igakord kui ma neid vaatan läheb mul süda soojaks. Meenub keegi, meenub miski. Meenub koostegemise rõõm ja see, et ma olen olnud kasulik ja hea teekaaslane.

Kuidas mina oma vabatahtlike abilisi väärtustan. Sageli juhtub nii, et ma helistan siis, kui midagi on vaja. Ma olen nii orienteeritud tegemisele ja unustan küsida, et kuidas ta elab. Aga ma ei taha ju teist väga segada, seepärast teengi kiiresti, et asi saaks aetud. Olen konkreetne ja palun viisakalt, et tehku see asi  ruttu ära. Aga ise teadmata, millest ta elus praegu läbi läheb. Kuidas see kõrvalt vaadates paistab? Ma ju lihtsalt kasutan neid ära. Nii palju on teha, et me unustame üksteist ära kaotades tegemise rõõmu ja vabatahtlikud.

Kas sina tunned ennast väärtustatuna? Mis paneb sind meeskonnas kaasa teenima? Eks see ole vahel paras jõupingutus kõigile. Mis motiveerib sind rohkem, kas see, kui sulle öeldi, et sinuga on koos tore teha asju või, et see ei olnud nüüd küll suurem asi, mis tegid? Ma ei pea siin vastama.

Me peame julgustama teisi. Aga kuidas? Tänane noor põlvkond on  väga tähistamise lainel. Kõike tuleb tähistada. Midagi sai tehtud, tuleb tähistada! Keegi sai päästetud, tuleb tähistada! Keegi sai terveks, tuleb tähistada! Keegi lõpetas kooli, … !!! Aga neil on õigus.

Ametlik tänu vajab planeerimist, aga eks ka mitteametlik tänamine vaja seda, vastasel juhul seda lihtsalt ei juhtu. On võimalik saata ametlik tänukiri, mis ei eelda näost näkku kohtumist. See on mingis mõttes odav ja kiire lahendus. Aga abiks ikka. Aga võtta pastakas ja kaart või paber ning kirjutada lihtsalt ja siiralt: Ilma sinuta ei oleks me sellega hakkama saanud! Aitäh, et olid meiega! Maailma parim abiline! Resrveerime parkimisekoha “Kuu parimale kolleegile!” Laste lemmik! Need on lihtsad viisid suhtlemiseks ja hoolimiseks. Tänamine algab lihtsast hoolimisest, olgu see kantslist, telefoni teel või hoopis käsitsi kirjutatud kleepsupaber su kontori laual. Kõik julgustab.

Üks mu tuttav kirjutab igal nädalal ühe tänu mõnele oma vabatahtlikest. On neidki, kes ikkagi kirjutavad veel käsitsi jõulukaarte, et öelda oma tänu selle eest, mida nad on teinud.

Kui tänu on siiras ja õigeaegne, siis on see väga julgustav. Kui aga vastus tehtule tuleb kolm kuud hiljem, siis on saadud tänu kaotanud oma tähenduse või jätta tänamine ainult kord aastas toimuvale koosolekule, siis selle mõju võibki väljenduda korra aastas. Ei, ma ei mõtle, et suurtel kohtumistel antud tänu ei ole oluline, aga see ei tohiks asendada pidevat ja jätkuvat tänu. Igaüks on seda väärt, et talle jälle meelde tuletada, et tema aeg ja teenimine on tähenduslik. Kõikide panus tähendab ju sulle, kogudusele ja Jumalale palju.

Aitäh, et viitsisid lõpuni lugeda!

Marta

TAGASI