Kui r(R)aamat avaneb

Kui annad lapsele raamatu, siis vahel vaatab ta sellele ükskõikselt, aga teinekord haarab ta selle lennult. Kinkisin ükskord ühele lapsele raamatu ja DVD “Pahupidi”. Raamat sai tähelepanu murdosa sekundist, aga DVD võimsa “Jeeee” ovatsiooni. Ma nii lootsin, et kui mina kingin talle raamatu, siis see rõõmustab teda. Olin ennegi kuulnud ja lugenud, et raamatuid ei loeta ja nii ma tegingi kiired järeldused – lapsed ei tunne huvi raamatute vastu. Olin nõutu.

Mõni aeg hiljem oli see laps (8a poiss) koos oma 5a õega mul külas. Nad palusid mul lugeda õhtujuttu. Oih, ma ju arvasin, et nad ei tunne huvi raamatute vastu. Kasutasin ruttu võimalust ja otsisin kiiresti mõned lasteraamatud üles. Andsin valida. Poiss tahtis midagi Pipi Pikksukast ja tüdruk Printsessi raamatust. Ja nii saigi, alguses Pipi ja siis printsess. Tüdruk vaatas peale loo kuulamist üle ka printsessi raamatu pildid. Ja nii nad magama jäidki.

Need samad lapsed, keda mina arvasin, et nad ei tunne huvi raamatute vastu, küsisid ise raamatuid. Ei, nad tegelikult ei küsinud raamatuid. Nad küsisid lugusid ja neid on nad alati tahtnud. Võib olla siis ei teadnud nad veel, et ka selles raamatus oli toredaid lugusid ja mitte ainult DVD peal. Viimastest on ju lugusid palju kergem kätte saada. Edaspidi kingin lastele rohkem lugusid, olgu nad siis raamatus või minu peas või kustahes.

Sain väga selgelt aru, et tähtis ei ole see, kust see lugu tuleb, vaid see, et lugu üldse tuleb. Sama ka piiblilugudega. Tähtis on, et piiblilugu tuleb. Alguses tuleb lugu ja siis arusaamine, et kõik need võimsad lood on Raamatute Raamatus kirjas. Ma võin neid näidata filmina, joonistada, mängida, jutustada, isegi laulda, aga tähtis on, et lugu tuleb ja selliselt, et see kõnetab. Esmalt pean ma ise olema vaimustuses sellest loost ja alles siis vaimustuvad sellest lapsed. Kui mina kohtun selles loos Jumalaga, siis küllap kohtuvad kuulajadki. Piiblilood on Jumala lood, mille keskel lapsed õpivad elama ja tundma Jumalat kui Loojat, tema Poega Jeesust ja Püha Vaimu, kes trööstib ja juhatab ka täna. Arusaamine, et sina ja sinu lapsed on ka ühed tegelased selles Suures Jumala loos tuleb samm sammult, aga tuleb, kui Raamat avaneb ja lugu kõnetab. Kui mina ei aita lapsel raamatut avada, siis ei pruugi see lugu temani jõuda.

Leidsin Youtubest, kuidas Mary Margaret jutustab Joona lugu:

Isegi, kui ma inglise keelest aru ei saa pole hullu. Loen läbi Joona raamatu siit. See on ainult neli peatükki. Avastasin, et Mary Margaret jutustab veel palju inspireerivaid lugusid.

Oh ma igatsen, et piiblilood oleksid ka nii minu sees, et need vaimustaksid mind ennast ja teisi. No ja nüüd Joona lugu lugedes ja kuulates hakkasin mõtlema, et kus on see minu Niineve? Kas sina tead, kus on sinu Niinevee?

Marta

TAGASI